TERVISERIIK. 200 AASTAT EESTI SPAA-TRADITSIOONE.

Eesti spaatraditsioonid ulatuvad 1820. aastatesse. Kuurortide teket Eestis soodustasid siinsed heade raviomadustega mudalademed ja kohalike arstide huvi tervisemuda ning ravisupluse rakendamise võimaluse vastu ravipraktikas. Oma tegevuse täishoo saavutasid raviasutused sajandivahetuseks ja nende areng toimus kuni Esimese maailmasõjani. Tõuke turismi elavnemiseks andis 1870. aastatel raudtee ehitamine.

Vanimad kuurortlinnad on Pärnu (seal asuvad ravispaahotell Tervis, Estonia Spa hotellid ja TermidTervise ParadiisViikiing Spa Hotel) Kuressaare (Grand Rose Spa), Haapsalu (Fra Mare Thalasso SpaSpaa Hotell Laine) ja Narva-Jõesuu. Kaks viimast kujunesid Venemaa tsaari tsaari õukonna, vene rikaste ettevõtjate ning kõrgintelligentsi eelistatumateks puhkepaikadeks. Tänapäeval on väga head ravispaad ka Värskas (Värska Sanatoorium & Veekeskus), Kubijas (Kubija Hotell-loodusspaa), Pühajärvel (Pühajärve Spaa ja Puhkekeskus), Toilas (Toila Spa Hotell), Viimsis (Tallinn Viimsi Spa) ja loomulikult ka Tallinnas (Kalev Spa Hotell ja Veekeskus).

Täna on Eesti Spaaliitu kuuluvad ettevõtted kaasaegse sisseseade, mugavate majutusvõimalustega ja laialdaste ravivõimalustega. Lisaks ravispaa teenustele pakuvad ettevõtted ka heaoluteenuseid, iluteenuseid ning mitmekülgseid vaba aja veetmise võimalusi.

2008. aastal loodi lõplikult ravispaade kvalifikatsioonisüsteem ning esimesed asutused said ravispaatunnustuse. Spaahotellide kategooriad ja järkude andmise kord töötati välja selleks, et teadvustada klientidele erinevate spaade poolt pakutavate teenuste olemust ning tagada teenuste vastavus kehtestatud kvaliteedistandardite kohaselt.

Ravispaa hotelli tähistab kujund kus Eesti Spaaliidu logole on lisatud vastavat järku tähistav veetilkade arv.

  • 1813

    Esimene merekuurort

    Tallinn, Pirita, grupp suvitajad rannaliivas., TLM F 5638, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/2162787

    Teadaolevalt esimene merekuurort Eestis alustas tegevust 1813. aastal Tallinna lähistel, Kadriorus. Keiserlikule perekonnale kuulunud lossikompleks ja –park, Benedikt Georg Witte supelasutus, võõrastemaja, hobusetall ning supelmajad mere kaldal moodustasid koosluse, millest sai alguse teadaolevalt esimene Vene impeeriumi merekuurort. Külastajaile pakuti sooje ja külmi mereveekümblusi naturaalselt või erinevate ravimtaimedega tembitult. Järgnevatel kümnenditel kujunes Kadriorust vene eliidi moekuurort, kus 1832. aastal käisid kuurortravil ka Nikolai I kolm tütart.

  • 1796

    Esimene kümblusasutus

    Meri ja supelasutused Kadriorus (fragment), EKM j 190:149 G 2272, Eesti Kunstimuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1484758

    Üks Eesti teadaolevalt esimesi kümblusasutusi oli Viimsi mõisa juures tegutsenud Carlsbad, mille juurde kuulusid ka restoran ja võõrastemaja. Carlsbadi järel hakati avama järjest uusi samalaadseid keskusi. 1798. aastal alustas Löwenruh (Roosna) suvemõisas tegevust lõbustusasutus ballisaali, keegliraja, lasketiiru, kondiitriäri ja restoraniga ning külastajate juurdemeelitamiseks seati sisse ka kolm rõivastusruumidega vannituba. 1812.a. avati samalaadne kompleks ka Wittenhohofi suvemõisas. 1813. aastal avas Tallinna vanalinnas mageveevannidele keskendunud kümblusasutuse tollane reahärra Johann Andreas Wetterstrand, Kadrioru rannas politseikomissar Benedikt Georg Witte ning Mustjõe suvemõisas dr. Samuel Reinhold Winkler. 1815.a. lisandus neile Tallinna lihuniku Johann Krausp’i poolt Suure Rannavärava lähistele rajatud kümblusasutus.

  • 1824

    Saaremaa esimene mudaravila

    Kuressaare, linna supelasutus, ERM Fk 2805:10, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/564126

    Teadaolevalt esimene merekuurort Eestis alustas tegevust 1813. aastal Tallinna lähistel, Kadriorus. Keiserlikule perekonnale kuulunud lossikompleks ja –park, Benedikt Georg Witte supelasutus, võõrastemaja, hobusetall ning supelmajad mere kaldal moodustasid koosluse, millest sai alguse teadaolevalt esimene Vene impeeriumi merekuurort. Külastajaile pakuti sooje ja külmi mereveekümblusi naturaalselt või erinevate ravimtaimedega tembitult. Järgnevatel kümnenditel kujunes Kadriorust vene eliidi moekuurort, kus 1832. aastal käisid kuurortravil ka Nikolai I kolm tütart.

  • 1825

    Haapsalu kuurordi sünd

    Haapsalu Suur Promenaad. Postkaart. Jaan Moik’i erakogu.

    Haapsalu kuurordi sünniaastaks loetakse 1825. aastat, mil alustas tööd krahv Magnus de la Gardie poolt ehitatud esimene suplusmaja-mudaravila. Selle olulise sündmuse taga oli eelkõige doktor Carl Abraham Hunnius, kes tundis tõsist huvi kohaliku muda ravitoime vastu. Tema erialane pühendumus ja sihikindlus lõid eeldused tulemuslikule mudaravi praktiseerimisele. 1830.a. viibis suvehooaja jooksul Haapsalu kuurordis juba 260 supelvõõrast. Samal aastal sai alguse ka Haapsalu promenaadide rajamine.

  • 1838

    Pärnu kuurordi sünd

    1837. aasta sügisel esitati Pärnu magistraadile palvekiri supelasutuse ehitamiseks. 1838. aasta  28. juunil võttis supelasutus vastu esimesed külastajad. Suvel pakuti sooje mereveevanne ning ”külmade” meresupluste võimalust, talvel aga tegutses supelasutus saunana. 

  • 1840

    Kuressaare kuurordi sünd

    Grupp turiste kõlakoja ees , SM F 3761:904 F, Saaremaa Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1563021

    1840. aasta suvel avas uksed Weise mudaravila – väike õlgkatusega puumaja – ning Kuressaarest sai Eesti neljas kuurortlinn.

  • 1845

    Haapsalu-Peterburi laevaühendus

    Fotopostkaart. Suur grupp inimesi (kontserdipublik?) Haapsalu pargis, HKM Fp 815:108 F 3364, Hiiumaa Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1841644

    1845. aastal sai Haapsalu regulaarse aurulaevaühenduse Peterburiga. Sellega seonduvalt kasvas kiiresti ka Haapsalu tuntus ning linn kujunes keiserliku perekonna eelistatuimaks suvitus- ja tervisekosutuse kohaks Eestis. Aastatel 1845-46 ehitas mõisnik Adam Theodor Andreas von Ungern-Strenberg Haapsallu kõrgemale seltskonnale mõeldud moodsa sisseseadega mudaravila.

  • 1876

    Kuressaare kuurordi areng

    Kuressaare laht, esiplaanil pirjekad, SM F 3761:995 F, Saaremaa Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1610961

    1876. aastal avas uksed Kuressaare esinduslikeim, dr. Mierzejevski eestvõtmisel ehitatud Roomassaare mudaravila. 1883. aastal lisandus sellele 36 vannitoaga mudaravila. Hoo sai sisse ka linna heakorrastamine ja mitmesuguste ehitiste püstitamine puhkajate vajadusi silmas pidades.

  • 1876

    Narva-Jõesuu esimene vesiravila

    1876. aastal rajati ka Narva-Jõesuu suvitusrajooni vesiravila. 1894.a. ametlikult kuurordi staatuse saanud Narva-Jõesuu kujunes Peterburi intelligentsi uueks meelissuvituspaigaks – „Peterburiks miniatuuris“, „Balti mere pärliks“ – kus liikus Peterburi ja teiste Vene linnade kõrgseltskond.

  • 1890

    Venemaa keiserlik kuurort Pärnu

    1890. aastal alustas Pärnus tööd uus moodne supelasutus ja samal aastal kanti Pärnu ka Venemaa keiserlike kuurortide nimistusse. Ametlik tunnustus andis kuurordi arengule hoogu – kavandati uusi puiesteid, laiendati mereäärset pargiala, rajati lehtlaid, spordiplatse, velodroom koos tenniseväljakutega, laste mänguväljakuid ning planeeriti esinduslikku villade piirkonda. Suvituselu koondus järjest enam Rannaparki ja sellega piirnevatele aladele.

     

  • 1902

    Narva-Jõesuu areng

    1902. aastal laienes ka Narva-Jõesuu kuurortlinn ning uksed avas veel üks vesiravila 1909. aastal alustas tegevust ka sanatoorium. Peamiste ravivahenditena kasutati Narva-Jõesuu vesiravilates magevee-, männiekstrakti-, muda-, väävli-, süsihappe- ja auruvanne aga samuti ka dušše, massaaži, elektriravi jne.

  • 1922

    AS Eesti Reisibüroo

    1922. aastal asutatud „A/s. Eesti Reisbüroo“ aitas suurel määral kaasa „Eesti kui turismimaa tutvustamiseks välismail“. 1920ndatel ja 1930ndatel pöörati erilist tähelepanu Eesti tutvustamisele naaberriikides. Reklaamikampaaniate raames levitati eesti-, soome-, rootsi-, saksa- jne. -keelseid plakateid ja brošüüre Eesti saatkondade ja konsulaatide, reisibüroode, laevaliinide kaudu. Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare viisid Stockholmis ja Helsingis ilmuvate ajalehtede kaudu läbi tõhusa reklaamikampaania. Eriti aktiivselt tegutseti Rootsi suunal. Alates 1923. aastast anti suvepuhkuse eesmärgil Eestisse saabujaile sissesõidu viisat lihtsustatud tingimustel.

    Juba 1920ndate aastate alguses hakkasid saabuma lähivälismaalt esimesed päringud Eesti suvitus- ja ravivõimaluste kohta ning saabusid ka esimesed, peamiselt Soomest ja mujalt Skandinaaviast pärit, puhkajad.

  • 1922

    Uus sanatoorium Haapsalus

    Haapsalu kuursaal. Foto. Jaan Moik’i erakogu.

    1922. aasta suvel avati Haapsalus Eesti Punase Risti osalusel kindral Laidoneri nimeline invaliidide sanatoorium. Muda- ja suplusasutustest pakkusid raviteenuseid veel linna 18 vannitoaga suplusmaja, 32 vannitoaga Dr. Arronet’i ja Krusenstierni muda- ja suplusasutus ning Weltz’i ortopeedia- ja masaaži-instituut.

  • 1923

    Skandaalsed ühisrannad

    Suvepäev Pirita rannas: suplejad meres, jalutajad, puhkajad lamamistoolidel ja liival, rannakohvik., TLM F 10229:119, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1190709

    1920ndate aastate algul jõudis Eestisse euroopalik rannakultuur – ühisrannad, päevitamine ja sportlik-aktiivse seltskondliku rannapuhkuse mood. Esimene ühisrand avati 1923. aastal avati Tallinna lähistel Pirital, järgmine 1924. aastal Pärnus. See tekitas „vanades traditsioonides kinni olevate kuurortlinnade“ kogukondades esialgu rohket poleemikat ning kohati ka resoluutset vastuseisu. Kuressaares olid veel 1930. aastate alguses naistele ja meestele eraldi nii riietehoiuruumid kui suplusajad. Meeste ja naiste ühissuplemine sai seal alguse alles 1932. aastal.

  • 1939

    II maailmasõja mõjud

    Kuurordid kavandasid optimistlikult ja lootusrikkalt suvitusala uusi arengusuundi, kuid 1939. aasta septembri lõpus Nõukogude Liidu poolt Eesti Vabariigile peale surutud vastastikuse abistamise leping, novembri lõpus Nõukogude Liidu poolt alustatud sõjategevus Soome vastu ning sellega kaasnenud murrangulised välis- ja sisepoliitilised sündmused katkestasid kuurortide hoogsa arengu aastateks.

  • 1940

    Suured ümberkorraldused

    1940. aasta juunis võimule tulnud rahvavalitsus tõi kaasa suuri muutusi. Enamus kuurordivara riigistati ning ravi- ja puhkeasutuste tegevuse korraldamine, haldamine ning majandamine läks riigiametite alluvusse. Ümberkorraldused kuurordimajanduses kandsid endas uue ideoloogia, elulaadi ja väärtushinnangute propangandistlikku sõnumit. Juunipöörde järgselt alustati koheselt ettevalmistusi tööliste puhkekodu avamiseks Pärnu Rannahotelli baasil. 7. juulil saabusid sinna esimesed külastajad Tallinnast, Narvast, Tartust, Viljandist ja ka mujalt Eestist. Kokku ligi 110 tööveterani – „rakuskäelised tehaste ja töökodade sangarid, kes saavad tänu vabariigi valitsuse korraldusele, esmakordselt oma elus nautida puhkust ja ravi.“ 

  • 1942

    Sõdurite kuurort

    1942 – 1944 pakkus Pärnu kuurort tervisekosutust eelkõige otse rindelt ravile ja puhkusele saabunuile ning võimalusel piiratud mahus ka tsiviilelanikkonnale.

  • 1943

    Haapsalu avab taas uksed

    Haapsalu jahtklubi. Postkaart. Jaan Moik’i erakogu.

    1943. aasta suvel alustas tegevust taas Haapsalu mudaravila. „Töötajad ja lapsed – need on tänavused Haapsalu täieõiguslikud „supelsaksad“, kellele kuurort avab meeleldi uksed“, kirjutas kohalik ajaleht Lääne Sõna.

Allikas / tekstide autor: Tiit Kask © 2012-2013

Eesti. 200 aastat SPAA kultuuri

Otsi spaad asukoha järgi

Valige asukoht
  • Haapsalu
  • Kuressaare
  • Laulasmaa
  • Otepää
  • Pärnu
  • Rakvere
  • Tallinn
  • Tartu
  • Toila
  • Värska
  • Võru
Valige SPAA
  • V Spaa- & konverentsihotell
  • Tallink Spa & Conference Hotel
  • Tallink Pirita Spa Hotel
  • AQVA Hotel & Spa
  • Saaremaa Spa hotellid
  • Lavendel Spa Hotell
  • ESTONIA Resort Hotel & Spa
  • Viiking Spa Hotel
  • Värska Kuurortravikeskus
  • Toila Spa Hotell
  • Tervis ravispaahotell
  • Tallinn Viimsi Spa
  • ESTONIA Medical Spa & Hotell
  • Spaahotell Laine
  • Tervise Paradiis Spaa-hotell ja Veekeskus
  • Pühajärve Spa & Puhkekeskus
  • Hestia Hotel Laulasmaa Spa
  • Kubija hotell-loodusspaa
  • Kalev Spa Hotell & Veekeskus
  • Grand Rose Spa Hotell
  • Fra Mare Thalasso Spa